Trulla blogi

Valimatust vihkamisest sünnivadki genotsiidid ja massimõrvad. Valimatu vihkamise pärast tapeti natsi-Saksamaal, valimatu vihkamise pärast tapeti Serbias ja Jugoslaavias ja Tšetšeenias, valimatu vihkamise pärast tapetakse Iraagis, valimatu vihkamise pärast tapetakse Afganistanis, valimatu vihkamise pärast tapeti ja tapetakse Indoneesias ning Aafrikas. Enamus tapetutest ei jaganud üldsegi neid mentaliteete, milledes süüdistatuna nad tapeti - suurel osal polnud üldse aimugi, mille eest neid tapetakse. Ja kas tapjatelgi oli? Aimu või selget ettekujutust, ma mõtlen.

Tore, astume üksmeelselt ka sellesse ritta ja hävitame ära kõik, kelles teatud rahvustunnuseid kasvõi kahtlustamegi. Ja kui peamiste süülisuse tunnustega isikud on maha koksatud, siis võtame käsile teisesed eksemplarid - kaasajooksmises kahtlustatavad, imeliku pilguga vaadanud, veidraid vaateid omavad ja muidu ebameeldivatena tundunud isikud - nii kerge on hävitamise teele sattunult juba lumepallina edasi veereda. Tõesti suurepärane strateegia inimsusevastaste kuritegude ennetamisel ja nendega võitlemisel. Aga ärgu siis protesteeritagu, kui meid samuti valimatult merre uputatakse nagu pronksipäevade eelsel perioodil samasugused, aga vene rahvusest vihkajad kuulutamas käisid, kes kõik eestlased ära tappa lubasid. Mis me siis nüüd paremad oleme? Või intelligentsemad? Meie, kes me taoliste avalduste peale tol ajal imestasime, et kuidas küll keegi üldse saab nii rumala ja ajuvaba jutuga lagedale tulla.

Gruusias/Georgias märatsejad vihkavad valimatult ka kõiki grusiinlase tunnustega isikuid - mõttekaaslased ja semud meie omakandi vihkajatele.

Head sõbrakat, mu siinsed sõbrad!

Minu kaaluvõitlemised ja muud sebimised kolisid kah ära.

Kaasaelajad ja pöidlahoidjad on teretulnud aadressile http://trullablogi.blogspot.com .

Hetkeseisust rääkides - mu võitlused on praeguseks päädinud 9 kilo kaotamisega alates jaanuarist. Jätkan kümnenda ja niiedasi poole. Momendil on väljavaated üpris soodsad igatahes veel. Aga minna on muidugi veel palju-palju. Ja eks vahepeal ole Vestmann all ja Piibeleht peal - ja seejärel jälle vastupidi - aga kui mitte nüüd, siis millal veel, eksole? Praegu on mu parim võimalus ja ma lihtsalt EI SAA seda käest lasta.

Aga kõigile siiajääjatele - head näpujooksu ja hulgem huvitavaid mõtteid ikka, mida teistegagi jagada !

Ja lootkem, et kunagi need siinsed probleemid ka kaovad ning õnn ka delfi blogi õuele jõuab .

Eile tegin sellise hullu tüki, et vedasin terve oma perekonna välja jalutama õhtul kell 20.00 veel . Aga väga lahe oli minu meelest . Väiksemal järvel ujusid luiged, majesteetlikult ja ülemuslikult - kaldasse küll päris ei tulnud, aga hoidsid järve ääres tiirutajatel silma peal . Üks kummipaat hulpis järvesopi vees ja seda sõudev inimene sumas kord ühe, siis teise ja vahelduseks ka mõlema aeruga korraga . Me itsitasime, et ju ta on mingi aerutamise õpiku kaasa võtnud ja harjutama läinud . Et ajab näpuga rida raamatust ja vastavalt õpetusele siis sudib kord ühe aeruga (siis veab näppu edasi ), siis jälle teisega . Mingil hetkel kostis sealtpoolt aga karjatus, ja paat jäi puhta seisma ning aerud tõmmati üles. Me päris kohkusime - nüüd, vaeseke, pillas oma õpiku üle parda ilmselt - ja kaldale saamisega on nüüd kööga ning peab nainvannvann helistama (või selle Eesti ekvivalenti siis) .

Pardid lendasid, tiivaotsad allapoole kaardus, üle pea ja maandusid pahinal vette, kalad karglesid ja ampsisid veepinnale ringikesi. Ja kõige selle kohal säras kiiresti tumedaks tõmbuvas taevas otse järve kohal üksik suur ja ere täht.

Aga päeva nael oli hoopiski teiselpool järveäärset teerada paikneva kraavilombi konnaseltskond. Lomp oli konni ja kudu triiki täis, ja kus kostis sealt alles konnalaulu! Kümned ekstaatilised konnad hõljusid vees ja laulsid ennastunustavalt kevadele hümni, rütmiliselt kõrialuseid valkjaid paunu kõlakoja moodustamiseks paisutades . Üks entusiast hoidis külili lamades äravisatud tühja väikest viskipudelit (Thompson vist) kirglikus embuses ning loovis seda tagajalgadega sõudes mööda lompi ringi . Väga omapärane elamus oli seda kõike näha .

*******

Pärast, kodus, veetsin neli lõõgastavat tundi raamatu seltsis vannis . (My own special treat to myself when the sky is starting to fall on my head.) Tõeliselt mõnus oli .

"Õde: Doktor, te olete patsiendilt juba peaaegu kogu sisikonna välja võtnud, kas me ei peaks operatsiooni lõpetama?
Doktor: Operatsiooni? Mina arvasin, et see on lahkamine. "

Hundu innustas mind Delfi naljade lehele sattuma .

Võinoh, tegelikult BM )).

Või tegelikumalt mõlemad koos .

(Kogusin siis väikse portsu sealseid nalju kimpu ja pastesin siia.)